Kõrgenenud lipoproteiin a ehk Lp(a) on kardiovaskulaarne riskitegur, millest räägitakse järjest enam.
Anname Teile ülevaate kõige olulisemast seoses Lp(a)-ga põhinedes 2022. aastal avaldatud Euroopa Ateroskleroosi Seltsi Lp(a) konsensusdokumendile.
Mis on Lp(a)?
Lp(a) on LDL-iga sarnane apoB-d sisaldav osake, mida on kehas oluliselt väiksemas koguses kui LDL-i.
Lp(a)-l on põletikku ja ateroskleroosi soodustavad omadused, mistõttu kõrgenenud Lp(a) kontsentratsioon põhjustab aterosklerootilist kardiovaskulaarhaigust (infarkt, insult), aordiklapi stenoosi ning tõstab kardiovaskulaarset ja üldsuremust. Seos Lp(a) kontsentratsiooni ja nende tüsistuste vahel on lineaarne (joonis 1).
NB! Kõrgenenud Lp(a) on riskitegur isegi väga madala LDL-kolesterooli kontsentratsiooni korral.
Joonis 1. Lp(a) ja aterosklerootilise kardiovaskulaarhaiguse (ASKVH) vaheline seos.
Miks on osadel inimestel Lp(a) kõrgenenud?
Lp(a) kontsentratsiooni määrab valdavalt geneetika (>90%), rohkem kui ühelgi teisel lipoproteiinil. Lp(a) enamasti elu jooksul oluliselt ei muutu.
Kellel ja miks tuleks mõõta lipoprotein a-d?
Lp(a) tuleks mõõta vähemalt üks kord kõigil täiskasvanutel, et tuvastada kõrge kardiovaskulaarse riskiga isikud.
Samuti kõrge Lp(a) kaskaadtestimist soovitatakse
- perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsientidel
- (väga) kõrge Lp(a)-ga patsiendi perekonnaliikmetel ja
- aterosklerootilise kardiovaskulaarse haiguse anamneesiga või perekonnaanamneesiga patsientidel.
Millist Lp(a) väärtust loetakse kõrgenenuks?
Lp(a) väärtus >125 nmol/l viitab Lp(a)-st põhjustatud kõrgenenud kardiovaskulaarsele riskile.
Lp(a) väärtus <75 nmol/l välistab Lp(a)-st põhjustatud kardiovaskulaarse riski.
Vahemikku 75-125 nmol/l loetakse “halliks alaks”.
Väga kõrge Lp(a) tase >430 nmol/l tuvastab isikud, kellel eluaegne aterosklerootilise kardiovaskulaarse haiguse risk on võrdväärne ravimata heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsientidega.
Mida teha, kui Lp(a) on kõrgenenud?
Kõrgenenud Lp(a)-ga patsientide puhul tuleb kõiki kardiovaskulaarseid riskitegureid põhjalikult käsitleda vastavalt juhistele.
Spetsiifiliselt Lp(a)-d langetav ravi puudub, seega on soovitatav LDL-kolesterooli, vererõhu, glükoosi ja elustiilitegurite optimaalne kontroll, võttes arvesse kardiovaskulaarset riski ja ravimata Lp(a) taset, et vähendada aterosklerootilise kardiovaskulaarhaiguse riski piisavalt, et leevendada kõrgenenud Lp(a)-st põhjustatud suurenenud riski (joonis 2).
Lipoproteiini afereesi võib kaaluda patsientidel, kellel on väga kõrge Lp(a) ja progresseeruv kardiovaskulaarne haigus, hoolimata riskitegurite optimaalsest käsitlemisest.
Statiin ega esetimiib ei mõjuta oluliselt Lp(a) taset.
Joonis 2. Sekkumisstrateegiad Lp(a) kontsentratsioonist ja patsiendi kardiovaskulaase riski tasemest lähtuvalt.
Soovi korral lugege rohkem 2022. aasta Euroopa Ateroskleroosi Seltsi konsensusdokumendist - https://doi.org/10.1093/eurheartj/ehac361
Samuti saate tutvuda müokardiinfarkti ning insuldi riskikalkulaatoriga, mis võtab arvesse Lp(a) väärtust Lp(a) Clinical Guidance (lpaclinicalguidance.com)
Viide:
Kronenberg F, Mora S, Stroes ESG, et al. Lipoprotein(a) in atherosclerotic cardiovascular disease and aortic stenosis: a European Atherosclerosis Society consensus statement. Eur Heart J. 2022;43(39):3925-3946. doi:10.1093/eurheartj/ehac361
Lühendid:
ASKVH – aterosklerootiline kardiovaskulaarhaigus
ApoB – apolipoprotein B
CI – usaldusvahemik (confidence interval)
HR – ohusuhe (hazard ratio)
KV – kardiovaskulaarne
LDL – madala tihedusega lipoproteiin (low density lipoprotein)
LDL-K – madala tihedusega lipoproteiini kolesterool
Lp(a) – lipoproteiin a
RR – vererõhk
SCORE – süstemaatiline koronaarriski hindamine (Systematic COronary Risk Evaluation)